Postitused

Kuvatud on kuupäeva november, 2017 postitused

Mis on mu ümber muutunud?

Kujutis
Tänane postitus räägib sellest, kuidas ma mõistsin, et minu sisse tuli elama üks rahu vaim, mille ainult Jumal saab inimesele kinkida. Hakkame kohe algusest. Mäletan paar aastat tagasi, kui pidin midagi tegema, mis mulle kohe teps mitte ei meeldinud. Sisemuses valitses üks rahutus ja mitte miski ei tundunud õige olevat. Võtkem näiteks selle, et ma vaaritasin omale hommikust õhtuni kava järgi süüa ja olingi selle rutiini sees. Ma ei käinud eriti väljas söömas ja olin suht põdejas, kui sõin seda, mida kavas kirjas polnud. Tänu Jumalale on see nüüd muutunud. Jälgin küll, mida ja kui palju ma söön aga ära on kadunud mingi selline asi, et ma ei või seda ja teist süüa. Ma tunnen, et ma saan valida, mida ja kui palju ma söön ning üks suur pitsa Vapianos pole minu jaoks enam mingi probleem. Lihtsalt teadvustan endale, et ma seda sõin ning toitun ülejäänud päeval vastavalt. Lisaks on see, et kui kellaajad nihkuvad pole mul sellist tunnet, et ma nüüd sööks terve maailma ära. Pigem nimetan enna

Negatiivne positiivseks

Kujutis
Seljataha jääv nädal on olnud kiire ning sündmusterohke. Sellepärast otsustasingi täna istuda maha ja kirjutada sellest, et miks peaks olema/jääma ka kõige ebaõiglastes olukordades positiivseks. Alustagem ka sellest, et minu elu ei ole alati üks lust ja lillepidu. Tänu Jumalale olen ma näinud ka kõiges halvas head. Hiljuti pidin pettuma omale väga olulises inimeses. Minule kuidagi kummalisel moel aga ma ei pettunud selles inimeses kohe kuidagi. Ma sain tema olukorrast aru, andsin talle andeks ja kuidagi liikusin sammuke edasi. See oli nii naljakas tunne, päriselt, varem ma oleks südames väga suurt pettumust tundnud ja isegi oleks nutnud. Nüüd ma tundsin, et see oli kuidagi vajalik, et ma liiguksin edasi.  Selle edasi liikuvuse tõestuseks oli neljapäevane olukord, kus minu kõrval olev isik suutis nii paanikasse minna, et genereeris oma peas juba mingisuguseid ebavajalike asju välja. Mina olin ta kõrval ja ütlesin rahu, kõik saab korda. Juhin tähelepanu sellele, et mina ise poleks var

Kuidas see kõik algas?

Kujutis
Tsauki. Pole siia kaua aega jõudnud siia kirjutada ja üks tähelepanelik lugeja palus minult, et ma annaks ühe ülevaatliku postituse sellest, kuidas mina leidsin tee Jumala juurde. Alguseks võin öelda, et ma olen/olin lapsest saadik kasvanud selliste tõekspidamistega, et abielu ja kooselu on püha ning kui see on rajatud õigele alusele ehk kristlusele on inimese jõud selle lahutamisel jõuetu. Nagu te aru saate on minu maailmavaade väga konkreetne kuid kindlasti mitte armutu. Panen siis kirja punktid, kuidas alustasin mina teekonda Jumalaga, unustan ära kõik, mis on seljataga ja lähen kindlas usus edasi. See hetk, kus olin ma valmis Jumala ette astuma sellisena nagu ma olen, oli väga keeruline. Olin käinud paar kuud palgatööl ning kogu elu oli sõna otseses mõttes peapeale keeratud ehk ma vajasin mingit STABIILSUST. Ma ei näinud enam tavalises maailmas mingisugust rõõmu ega rahuolu. Pidu, alkohol ning sõbrad ei suutnud täita tühimiku minus. Seega hakkasin otsima ELU MÕTET. Hakkasin