Postitused

Kuvatud on kuupäeva september, 2017 postitused

Üks aus ülestunnistus

Kujutis
Mida rohkem ma leian seoseid enda ja Piibli vahel, seda rohkem hakkan ma noppima asju välja, mis ei teeni Jumalat. Minu blogilugejad teavad, et ma olen üks suur trenni ja tervisliku toitumise fänn. Tõetera peitub aga kuskil sügavas minevikus, kui ma ei olnud enda kehaga rahul ja otsustasin ennast kätte võtta. Kuigi ma tol korral tehtud otsust ei kahetse ma karvavõrdki, andsin ma käe maailma, mis mingil määral seadis mulle ette mingisuguseid mõõte ja numbreid. Ma polnud pea paar aastat peale kaalulangetamist veel rahul oma kehaga, sest siit-sealt tahtis asi parandamist. Üritasin kompenseerida oma puudujääke trenni ning toitumisega. Aga kord olin ma liialt lihastega sardell ja kord ma nagu luudega räim. Nüüd olen ma jõudnud sinna punkti, kus ma tahan rohkem kuulata oma keha ning teha trenni sellepärast, et ma armastan seda, mitte sellepärast, et mul oleks hullult vaja vormi saada. Võtsin vastu otsuse, et võtan maha paar kg ning teen seda täpselt nii nagu mu keha mulle ütleb ehk ükski min

Minu tulevane kaasa

Kuid kui küsimus esitada mõnele teismelisele neiule siis mis te arvate, kuidas ta defineeriks oma ideaalset kaasat? Kindlast peaks ta olema handsome, ülimalt hooliv  ja mida kõike veel... Mul on kõrvu ja silma jäänud kristlaste seas mingisugune arusaam, et naissoost isikud panevadki päriselt roduradapidi kirja, mida nad oma tulevaselt kaasalt ootavad ja millised nad peaksid olema. Kui ma veel aasta tagasi oleks endale mingit nimekirja hakanud tegema, oleksin ma sinna kirjutanud järgmised omadused: hooliv, armastav, truu, nägus jms. Ilmselt sellepärast ma sellele eelmine aasta nii väga ei mõelnudki. Lugesin hiljuti üht artiklit, kus naine oli kirjutanud tuttavast, kes talle oli kurtnud, et tutvusmisportaalidest pole leidnud endale sobivat kaasat. Natukene ajab naerma küll, et kas päriselt kristlased otsivad kuskilt portaalidest endale kaasat? Palun ei! Minu arust poleks see üldse piibellik, sest sealsed motiivid oleksid nii valed! Vabandust sina seal, kes sa oled leidnud oma eluarmastu

Kas ma usaldan Jumalat või toidan oma emotsioone?

Kujutis
Kui ma eelmises postituses kirjutasin sellest, kuidas me ei peaks kartma neid asju, mis meil ees seisavad, vaid minna vastu oma kartusega koos Jumalaga. Reede hommikul seisis mul ees minek autokooli sõidutundi. Veel ennem seda mõttes palvetasin ja lausa süda hõikas Jumala poole, et palun sekku siia kohe ja nüüd... Paar minutit hiljem minu telefon helises ja sõiduõpetaja pidi põhjusega minu sõidutunnid ära jätma, et täita oma olulisemaid kohustusi. No kui see polnud nüüd Jumala sekkumine siis, mis see oli? See polnud pelgalt tobe kokkusattumus, vaid ma usun, et Jumal tõepoolest sekkus minu olukorda. See päev poleks tõotanud head ning ma tundsin, et ma ei suudaks autosõidule keskenduda. Lihtsalt südamest tänan Jumalat, et ta minusugust hädapätakat pole hüljanud ja ikka annab mulle usku, et edasi püüelda. Tänase postituse teema juurde tagasi tulles, tahan ma jagada teiega paari päeva emotsioone, mis on minu südamest ja peast läbi käinud. Alustagem sellega, et õhtuti ma lihtsalt lähen mag

Milleks pidevalt karta ja tõmmelda?

Kujutis
Hei. Oeh, üle nädala on sellest möödas, kui ma viimati kirjutasin. Tavaliselt ma koondan oma mõtted ja tunded kõik ühte armsasse märkmikusse. Olen märkanud, et just sinna tulevad ka viimasel ajal pisikesed sissekanded sellest, kuidas ma ennast tunnen ja mille üle ma ikka hullult tänulik olen. Tegelikult on viimasel nädalal üritatud kodeerida minu sisse mingisugust hirmu või kartust tuleviku ees. Aga hoolimata sellest, naeratan ma inimestele näkku ja ütlen, et kõik saab korda ja ma ei pea mitte midagi kartma. Jumala Sõnas on selle kohta isegi kinnitus. Sind rajatakse õigluses; sa jääd eemale vägivallast, sest sul ei ole midagi  karta , ja hirmust, sest see ei ligine sulle.     Js 54:14   Ma võin kinnitada, et just selline kindlus on ka minus hetkel. Ainus, keda ma pean kartma on Jumal ja tema kohus. Pead vaevata pidevalt mingisuguste maiste probleemide, olgu selleks, kas kool, töö või autokool. Milleks? Ma ei ole selline inimene, kes laseks lihtsalt asju üle või ei täidaks oma kohus

Esimene (viimane?!) koolipäev

Kujutis
Kohal. Olen jälle koos poole oma eluga kolinud ühikasse. Pühapäeva õhtul meeldesegaduses suutsin autos veel korraks haigeks jääda(ma lausa tundsin seda), peatäie nutta(kõik müristas korraks kokku) ja siis läks pea jälle selgeks. See oli kuidagi eriline tulek siia, sest teadsin, et see on minu viimane "selline tulek", kus mind saadab pea kogu perekond. Seekord oli kaasas ka isa. See oli armas ja südamlik. Igal juhul pühapäeva õhtul ennast lahti pakkides ja söögist ilusasti punni söödes oli uni magus tulema. Tõsi küll kell oli paar minutit juba tiksunud südaööst läbi aga magama jäin kiirelt ja järgmine hetk avanesid luugid  alles kell 7. Meh, nii vara?! Nojah! Olgu aga sellest ma ei tahtnud tänases postituses kirjutada... Esmaspäeva hommikul aktusele liikudes oli selline tunne, et VAU! Ma olen nii kaugele juba jõudnud, viimane aasta, kuhu küll aeg kaob. Kui ma muidu olen suhteliselt "tuima näoga" aktusel olnud siis seekord paelus mind sealne sisu ja ma tõepoolest ku

Kuulsus ja tähelepanu

Kujutis
Tulin just hetk tagasi oma kalli onu juubelilt, kes ühtlasi on ka minu vaimne isa ja seal nagu ikka pildistati ja ma ise olen ka üks suur selfiekunn ja mulle meeldib kui mind jäädvustatakse erineva outfitiga. Ma ei ole kunagi mõelnud, et ma nüüd tahaks jubedalt kellegi tähelepanu aga lihtsalt silmal ilus vaadata, kui sa oled ilusasti riides ja puha. Koju jõudes ma kohe janunesin selle järgi, et oh saaks omale heale sõbrale näidata, milline ma välja näen.. Ehk see on mingi heakskiidu refleks, soov näidata teisele, et oled olemas ja sulle meeldib kui keegi sind "tähele paneb". Aga päriselt, kas see on kõige olulisem? Kas ma tegelikult ka näiteks võtan hauda kaasa selle teadmise, et mu välimus meeldib temale või temale ja ma sain sealt või sealt sellist kiidulaulu? Okei, kui ma oleks abielus/suhtes oleks muidugi vahva, kui abikaasa ütleb mõne armastava komplimendi aga see oleks ka kõik. Avastasin jälle oma lemmik kristlikust digitaalsest ajalehest ühe kulda väärt artikli. Artik